Hi andhariki na name Varun, 26 years old, Hyderabad lo oka software engineer. Nenu ee story rasthundi evaraina parichayam avtharu ani rasthunna.naku sex pichhi baga ekkuva so ee story chadivi evaraikaiana sex cheyyali anipisthe naku message cheyyandi..full g a enjoy cheddam..enjoy ani kadu full ga denginchukundham..nenu hyderabad lo untanu ..Hyderabad lo evaraina naku lage sex pichhi unte message cheyyandi..na mail id : Kvarunkumar2580@gmail.com .. naku google chat lo kani gmail lo kani message cheyyandi..ika story loki vellipodham.
Nenu Varun, 26 years old, Hyderabad lo oka software engineer. Na life regular ga, almost mechanical laaga untundi. Morning alarm vache time ki oka irritation, brush chesi quick coffee, then traffic lo stuck avadam, taruvata office lo coding, meetings, cafeteria lunch, evening project calls, late night ki Netflix or gaming open chesi konni hours waste chesi, finally sleep. Malle next day same cycle repeat. Appudu nenu oka loop lo trap ayya anipisthundi. Friends andariki life lo oka fast forward jarugutundi relationships, breakups, patch-ups, engagements, marriages, even babies. WhatsApp groups lo photos flood avuthayi, honeymoon trips, couple selfies, baby showers, family functions, every week oka update. Nenu matram bachelor ga oka rented 2BHK apartment lo ekanga feel avutunna. Weekends lo silence konni sarlu disturb chesthundi. Spotify lo padina songs play chesthayi, kani empty room echo tho loneliness baga strike avutundi. Balcony lo nenu city lights chusthu crowd madhya lone ga feel avutanu. Oka unexplainable emptiness heart lo untundi, but nenu adhi ignore cheyyadaniki work lo or YouTube lo busy ayyi time waste chesthanu. Mana apartment complex lo chala families untaru. Na floor ki just below lo Arun garu and his wife Meera aunty untaru. Arun garu corporate consultant, month lo half time trips lo untaru. Meera aunty around 32 years, tall, fair skin, bright expressive eyes, soft smile. Always simple cotton sarees, but chala graceful ga kanipistaru, oka calm dignity untundi. First time lift lo kalisam. She looked at me and said with a polite smile, “Hi… neeku new flat kada?” Nenu awkward ga smile chesi reply icha, “Ha aunty, 7th floor.” She just nodded and smiled. That one smile lo oka unexpected comfort feel aindi. Oka day parking lot lo kalisam. Meera aunty two buckets lo vegetables and groceries carry chesthundi. She looked tired. Nenu approach ayya, “Aunty, help cheyacha?” She smiled relief tho, “Thanks Varun, chala heavy ga unnayi.” Nenu bags carry chesa, and small conversation start aindi. “Ekkada work chesthunav?” ani adigindi. Nenu reply icha, “Hitech lo software engineer.” She smiled again, “Ok… Arun kuda anta corporate life nunchi travel busy ayipoyadu. Meeru bachelors cooking ela manage chestharu?” Nenu laugh chesi cheppanu, “Mostly Swiggy, konni sarlu maggi, konni sarlu canteen food.” She chuckled, “Home food taste miss avuthundemo.” Nenu silent ga just nodded. Few weeks later, Saturday morning, doorbell ring aindi. Na mundu Meera aunty, holding a plate. “Varun, idhi fresh ga vesi pulihora. Bachelor ki idhi gift.” Ani smile tho cheppindi. Nenu surprise ayya, “Thanks aunty… pulihora ante naaku favourite.” Aa gesture lo oka lost warmth feel aindi, amma cooking gurthu vacchindi. Slowly oka rhythm develop aindi. Evening lo corridor lo kalisthamu, casual hi-hello. Konni sarlu aunty small requests chesthundi “Varun, WiFi problem undi… look cheyava?” or “Bulb fix cheyava?” Nenu help chestha. One day she smiled and said, “Coffee ki vachi chudu.” First time aunty house lo enter ayya. Neatly arranged, balcony lo plants, room lo mild fragrance. She gave filter coffee. Aroma comforting ga undi. She asked, “Varun, bachelors ki Hyderabad life ela untundi?” Nenu open ga cheppanu, “Routine aunty… work busy, kani home lo loneliness untundi. Some days too silent.” She nodded slowly, “Naaku kuda alane. Arun trips lo untadu. Konni rojulu matladadaniki evaru ledu. Silence scary ga anipisthundi. Oka partner unte alanti loneliness raanivvadhu anipisthundi…Na number 9154262324 call cheyyandi..hyderabad lo unna girls and aunties call cheyyandi..sex cheskundham full ga.. kani reality different.” Appudu manam rendu worlds nunchi oka common point lo connect ayyam. Time pass ayyi, bond stronger aindi. Oka rainy evening memory baga gurthu. Sudden ga power cut. Lights poiyayi, thunder sound baga scary. Aunty call chesindi, “Varun, nenu alone… scared ga unnanu. Vachava?” Nenu immediate ga vellanu. Candle light lo room warm ga glow chesthundi. Meera aunty light blue saree lo, hair open, slightly tensed. Window lo rain thadakam sound. She smiled seeing me, “Thanks Varun… silence scary ga undi.” Nenu cheppanu softly, “Aunty, don’t worry. Nenu ikkade unta.” That night manam kuchoni rain sound, thunder lo kuda peace feel chesam. Oka silent bond deep aindi. Weekends lo sometimes aunty invite chesthundi. “Varun, bachelors ki home food energy untundi. Try chey.” One time she made sambar rice, fryums, payasam. Table lo food spread choosi naku oka homely vibe feel aindi. After dinner, balcony lo city lights chusthu long talks. She once said, “Varun, life ante compromises tho ne balance chestham. Arun busy… naaku void untundi. Kani smile tho adjust avvali.” Nenu reply chesa, “Aunty, nenu kuda emptiness feel avutanu. Work undi, success undi, but inside gap undi.” She softly said, “Atleast ippudu matladatam possible. Gap konchem fill avutundi.” Aa line lo depth baga strike aindi. Oka Sunday evening, balcony lo plants water chesthunte, Meera aunty sudden ga cheppindi, “Varun, once naku dream undi… Bharatanatyam dancer avvali. Small kids ki dance teach cheyyali. Kani marriage taruvata stop aindi.” Nenu patience tho vinnanu. Na turn lo cheppanu, “US ki vellali anukunna. Better job, new life. But amma–nanna lonely avutaaru ani cancel chesa.” Both of us dreams, regrets, laughter share chesam. Ugadi festival time. Arun trip lo vunnadu. Aunty invite chesi special lunch prepare chesindi. Table full bobbatlu, pachadi, pulusu. She looked elegant in green saree, flowers hair lo. After lunch, she gave me neem-jaggery mixture and said, “Ugadi ante bitter-sweet start… life kuda alane. Sweet moments, bitter struggles balance cheyyali.” Her words naku deep ga hit chesayi. Days pass ayyayi. Balcony lo konni sarlu silence lo just sit chestham. Sometimes hands accidental ga touch aiyayi, but no one pulled back. Eyes meet aiyayi… feelings unspoken but real. She teased once, “Varun, girlfriend vachesthe… nannu ignore chesthavemo.” Nenu smile chesi reply icha, “Girlfriend vachina… neetho bond unique ga untundi, change avvadu. Because you are special.” She blushed, eyes down chesindi. Arun occasional ga home lo untadu. Aunty presence maripothundi slightly reserved, formal. But once Arun trip lo vellipothadu, mana bond normal ga continue avuthundi. Sometimes guilt kuda flash avutundi “Is this right?” ani nenu question chesukunna. But heart ki logic teliyadu. Bond was not physical attraction alone it was companionship, comfort, shared loneliness. Oka night, terrace lo both of us sit chesthunam. City below lights sparkle. Sky lo stars twinkle. Meera softly said, “Varun, life lo manaki anni dorakavu. Kani konni connections precious… cherish cheyyali. Maybe short-lived, kani unforgettable.” Nenu silent ga smile chesi cheppanu, “Correct aunty. Manaki dorikina bond rare. Nenu forget cheyyanu.” She looked at me, eyes moist ga. Then turned towards sky, as if hiding emotions. That moment lo naku telisindi sometimes the most beautiful bonds are undefined. Manaki clarity undi she is married, nenu young. Boundaries exist. But hearts ki lines teliyavu. What we shared was not just friendship, not romance, but something delicate, precious. Oka companionship, oka invisible link. Maybe future lo situation maripothundi, maybe distance vastundi. But na life lo Meera aunty oka unforgettable chapter. Loneliness ni lighten chesina presence. Years taruvata kuda, Hyderabad skyline chusthunte, rain thadakam sound vinnapudu, or candle light flicker choosina, naku gurthu vastundi Meera aunty oka smile, oka coffee aroma, oka line she said once, “Atleast ippudu matladatam possible. Gap konchem fill avutundi.” Maybe that’s life, not complete happiness, not perfect love, just small bonds that make emptiness bearable.
idhi na fantasy story.ekkuva sex ledhu ani disappoint avvakandi..mundhu strong foundation build avvali kada characyers madhya so ila raasina.koncham emaina mistakes unte kshaminchandi next part kosam aina message cheyyandi..naku baga sex pichhi undhi..full ga dengali ani undhi ..Hyderabad lo ekkada unna ammailu or aunties evaraina parledhu naku message cheyyandi.full ga denginchukundham..na mail id story starting lo mention chesa..a mail ki message cheyyandi..
